Lasteaiast

KES on eripedagoog ja MIDA ta teeb?        

• Eripedagoogi põhitegevus on tuge vajava lapse toetamine ja suunamine. Tähtis on lapse  lähimale arenguvallale vastava õpikeskkonna kujundamine.
• Eripedagoogilises arendustegevuses pööratakse suurt tähelepanu kognitiivsete võimete (kõne, taju, mälu, tähelepanu ja mõtlemine) arendamisele.
• Kõnearenduse eesmärkideks on laiendada lapse sõnavara, arendada kõneloomet ja kõnetaju.
• Eripedagoogiline arendustegevus toimub peamiselt individuaalse tegevuse vormis 1 või 2 korda nädalas ning kestab kuni 30 minutit. 
  
  

Kes on tegevusterapeut ja millega ta tegeleb?

• Tegevusteraapia on suunatud lapse toetamisele ja arendamisele erinevates eluvaldkondades. Eesmärk on täiendada lapse oskusi, arendada tegevuseeldusi, kohandada vajadusel keskkonda või pakkuda abivahendeid ja nõustada lapsevanemat, et laps tuleks iseseisvalt tegevustega toime.
• Tegevusteraapias on oluline, et me vaatame last, kui tervikut ja valime tegevused, mis on lapsele tähenduslikud ja rõõmu pakkuvad.
• Tegevusterapeut lähtub sellest, et iga laps on erinev ning otsustab, koostöös lapsevanemaga, õpetajatega ja lasteaia tugimeeskonnaga, milliseid oskusi on lapsel vaja arendada. Tegevusterapeut arendab läbi mängu lapseerinevaid tegevuseeldusi:
• Sensomotoorseid tegevuseelduseid (näiteks peen – ja jämemotoorika, silma-käe koostöö, kahe käe koostöö, liigesliikuvus, lihasjõud/vastupidavus, koordinatsioon);
• Psühhosotsiaalseid tegevuseeldusi (näiteks emotsioonid ja eneseregulatsioon, motivatsioon, meeleolu, suhtlemis – ja koostööoskus)
• Kognitiivseid tegevuseeldusi (näiteks mälu, keskendumine, planeerimine, õppimisvõime, probleemide lahendamine).
• Sensoorseid tegevuseeldusi (8 erinevat meelt – nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, süvatundlikkus, kompimismeel, tasakaal ja sisetundlikkus (nälg, janu, wc vajadus jne)
  
  

KES on logopeed ja MIDA ta teeb?

• Logopeed hindab lapse kõne arengut (sh suulise ja kirjaliku kõne oskusi, hääle ja kõnesujuvuse probleeme) ja vajadusel neelamisfunktsiooni.
• Logopeed kujundab ja toetab lapse:

* eeldusi kommunikatsioonivõime arenguks;

* keeleliste oskuste arengut, st grammatiliste vormide, lausemallide, sõnavara mõistmis- ja kasutamisoskust;
* hääldusoskusi;
* hääle omadusi ja kasutusoskust;
* kõne sujuvuse kujunemist;
* suhtlemise osaoskusi, sh suulist ja kirjalikku tekstiloome- ja mõistmisoskust.

• Logopeed nõustab lapsevanemaid ja rühmaõpetajaid lapse kõne- ja keeleoskuste arendamise ning suhtluskeskkonna kujundamise osas. Vajadusel õpetab logopeed last ja tema suhtluspartnereid kasutama kõnet toetavat või asendavat suhtlusvahendit. Tulemused saavutatakse logopeedi ja kodu tihedas koostöös
• Männi lasteaias teevad tööd Kohila valla logopeedid Kristi Sarapuu (1 päev nädalas) ja Marit Krüüner (2 päeva nädalas). Piiratud tööaja tõttu võib logopeed suunata vajadusel lapse logopeedilist teenust otsima mujalt.
  
  

KES on savivälja terapeut ja MIDA ta teeb?

• Sageli laps ei oska või ei taha rääkida sellest, mis temaga on juhtunud, ta ei oska oma seisundit kirjeldada ega oma käitumist ja emotsioone analüüsida. Töö saviväljal aitab kaasa traumadest põhjustatud tühikute „täitmisele” lapse arengus. Koostöös vanematega ja pedagoogidega on kergem aru saada lapse käitumise põhjustest, mõista lapse sisemisi vajadusi ja toetada tema arengut.
• Savitöö aitab siis, kui on: nõrk sensoorne tundlikkus, raskused liigutuste koordinatsioonis, nõrk käte motoorika, raske mõista ja kontrollida oma emotsioone, hüperaktiivsus, keskendumisraskused, ärevushäired, depressiivsus, psühhosomaatilised sümptomid.
• Savivälja töö ühe seansi pikkus on kuni 45 min ja toimub individuaalselt. Soovitav on teha ühe lapsega regulaarselt 10 seanssi ning edasise töö sagedus sõltub vastavalt lapse vajadustest.
• Vaata lisainfot: https://www.vaiter.ee/savitoo/
  
  

KES on tugiisik ja MIDA ta teeb?

• Tugiisiku teenuse sisuks on lapse abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel või toimetulekul raske olukorraga.
• Tugiisiku töö sisu, -ülesanded ja -korraldus on lapse vajadustest sõltuvalt erinev.
• Tugiisik abistab last arendavate tegevuste läbiviimisel ning õpetab ja julgustab igapäevaelus toime tulema.
• Vajadusel on tugiisik lapsele täiskasvanud saatjaks, kes abistab ja motiveerib õppimisel, aitab suhtlemisel pereliikmetega või väljaspool kodu, õpetab enda eest hoolitsema, aitab leida harrastusi jms.